RMK ootab kooliõpilasi lahendama metsaviktoriini
Riigimetsa Majandamise Keskus kutsub taaskord kooliõpilasi otsima vastuseid metsaviktoriini küsimustele. Juba 25. korda startivast metsaviktoriinist on oodatud osa võtma kõik kooliõpilased.
Metsaviktoriini eestvedaja RMK vanemteabejuhi Tiina Neljandiku sõnul on tänavune viktoriin täiesti uues kuues – väga kasutajasõbralikus ja mugavas internetikeskkonnas. Esmakordselt on kõigil kolmel vanusegrupil – algklassid, põhikool ja gümnaasium – ka täiesti erinev küsimustekomplekt.
„Aga oma olemuselt on viktoriin jäänud samaks – see ei ole teadmiste kontroll, vaid abivahend looduse tundmaõppimisel,“ toonitab Tiina Neljandik.
Nagu viktoriini algusaegadest peale, nii võib ka nüüd küsimusi omavahel ja õpetajaga arutada, otsida vastuseid internetist, ajakirjadest ja raamatutest. Kõiki küsimusi ei pea ka ühekorraga ära vastama, sest viktoriinikeskkonda on võimalik korduvalt sisse logida, vahepeal asja uurida ja edasi vastata, kuniks kõik vajalikud vastused on leitud.
Tänavuse viktoriini küsimused käivad näiteks aasta kala, looma ja puu kohta, määrata tuleb mõningaid liike, küsimusi esitatakse ka rahvapärimuse, vanasõnade ning Eesti kirjanduse kohta. Samuti on seekordses viktoriinis nuputamist Lahemaa rahvuspargi saabuva 55. sünnipäeva puhul.
„Kõik küsimused on esitatud mõttega, et neile vastuseid otsides saab iga osaleja uusi teadmisi looduse kohta,“ märgib Neljandik. „Küsimustel on tihti ka mitu õiget vastusevarianti, sest looduseski ei ole asjad mustvalged, kõigel on mitu külge ja tahku.“
Metsaviktoriini küsimused on vastamiseks avatud 12. märtsist 31. märtsini.
Metsaviktoriinil osaletakse klasside kaupa, kuigi iga õpilane vastab iseseisvalt. Igal õpilasel on vastamiseks oma unikaalne ID, mille saab õpetaja käest. Õpetaja sisestab klassi registreerimisel kõigi klassi nimekirjas olevate õpilaste andmed, mille järel saab ta igale õpilasele unikaalse ID koodi.
Viktoriini alguses saadab RMK kõigisse koolidesse viktoriini infokirja, kus on osalemise link. Osalemiseks saab minna ka otse RMK kodulehele www.rmk.ee kus on näidatud, mida teha, et metsaviktoriinist osa võtta, viktoriini juhendid nii õpetajale klassi registreerimiseks kui ka õpilastele sisse logimiseks ja vastamiseks.
Metsaviktoriini parimad kuulutatakse välja 2. aprillil.
Iga vanuserühma kümme parimat klassi saavad auhinnaks loodusõppeprogrammi neile sobivaimas RMK külastuskeskuses. Auhinna juurde kuulub ka bussisõidu kompensatsioon summas 100 kuni 200 eurot, olenevalt edetabeli kohast ja klassi suurusest. Lisaks tunnustab RMK auhindadega ka parimate klasside juhendajaid.
RMK 25. metsaviktoriin on lahendatav siin: RMK metsaviktoriin 2026 » Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)
Metsaviktoriini algusaegadest tänapäevani
Esimese metsaviktoriini korraldas RMK 2002. aastal, kui Eesti Metsaseltsi eestvedamisel tähistati metsanädalat ning kõikjal Eestis toimusid metsandusega seotud sündmused. Tiina Neljandik meenutab, et metsanädala tähe all sai tollases Aegviidu loodusmajas, nüüdses Aegviidu külastuskeskuses kokku pandud metsaviktoriin Harjumaa koolidele.
„Paberi peal, nagu tollel ajal ikka,“ täpsustab ta. Neljandiku sõnul levis info metsaviktoriinist aga ka teistele koolidele, kes samuti soovisid sellisest ettevõtmisest osa saada.
„Nii sai 2003. aastal tehtud viktoriin kõigile Eesti koolidele, kus kõigile registreerunud õpetajatele saadeti küsimused endiselt paberkandjal,“ meenutab Neljandik. Osavõtnute arv oli tubli 3303 õpilast, mille tagajärjeks oli see, et isegi abiks võetud šablooni abiga parandasid kolm inimest vastustelehti oma muu töö kõrvalt kolm nädalat. Seetõttu koliti järgmisel aastal metsaviktoriin internetti.
Tiina Neljandiku sõnul sünnivad viktoriiniküsimused elust enesest: looduses nähtust ja pildistatust, loodusajakirjadest loetust jms.
„Juba palju aastaid on küsimustes tähtsal kohal aasta tegijad looduses, algul olid need ainult aasta lind ja aasta puu, hiljem lisandus aasta loom, sammal, seen ja kõik muud tegijad,“ jutustab ta. „Samuti tähtpäevad, teema-aastad ja muu ajakohane. Puud ja mets ning metsatööd on tähtsal kohal, ka looduses liikumise võimalused ja looduskaitse.“
Neljandik märgib, et ajaga on küsimused mõnevõrra muutunud – näiteks polnud alguses küsimuste juures fotosid, ent see tundus ilmetu. Esimene fotoga küsimus sai metsaviktoriini lisatud 2006. aastal, selleks oli ilus roosa, aga kummalise kujuga seen – lehterüdik.
Edasi kasvas fotodega küsimused arv järjest suuremaks ja nüüd ei ole metsaviktoriinis juba palju aastaid ühtegi ilma fotota küsimust.
Kui piki aastaid koostas Tiina Neljandik küsimusi üksinda, siis viimastel aastatel on tal abiliseks RMK pärandkultuurispetsialist Triin Kusmin, vanemteabejuht Tiiu Annuk ja loodusteabespetsialist Liis Soonik.
Viktoriinist osavõtjate arv on aastatega paisunud – esialgsest üle-eestiliseks paisunud 3303 paberil viktoriinist osavõtjast nüüdse 10 000 kuni 12 000 osavõtja kanti.
Tiina meenutab, et viktoriinist osavõtmise aktiivsuses on olnud ka tagasilangusi. Näiteks koroonaaja alguses 2019. aastal kukkus osalejate arv rohkem kui tuhande võrra võrreldes sellele eelnenud aastaga. Möödunud aastal aga jooksis üle 20 aasta vana viktoriiniplatvorm korduvalt kokku ja paljud jätsid tehniliste raskuste tõttu vastamise pooleli. See oli ka põhjus, miks tänavu saab küsimustele vastata uues ja kasutajasõbralikus keskkonnas.
RMK ootab 25. metsaviktoriinist agarat osavõttu! „Ja – nagu meie viktoriini lõpu tänukirjades on alati öeldud – täname teid, et mõtlesite Eesti metsale!“ ärgitab Tiina Neljandik looduse ja metsa teemadel nuputama.
